Kehaline aktiivsus

    

 

„ Kehalised harjutused võivad asendada paljusid ravimeid, kuid ükski ravim maailmas ei asenda kehalisi harjutusi”

                                                                                                              füsioloog A. Mossov

Kehalise aktiivsuse mõiste ja iseloomustavad faktorid

Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme (Harro 2001). Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks – südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks; toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks ja kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem).

Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999).
M.Harro (2001) on kirjeldanud kehalist aktiivsust iseloomustavad faktoreid. Need on:

• ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk (päevas, nädalas)
• kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides)
• sooritatud tegevuse tüüp
• eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)
• pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse.